Monday, October 31, 2011

Seenetriibikud



Viimasel hetkel, et veel Soktoobri sisse mahtuda, aga - valmis sain.
Kolmekordsest maavillasest, seentega värvitud (vöödikud ja tatikad, sekka tiba kurkumit) lõng, ülejäägid põlvikutest.

Nüüd saab rahus hakata kampsunikäist edasi kuduma, sokispurt on antud hetkeks läbi (sest soe ja villane sokilõng on läbi.)

Ning sokikudumise juurde sai vaadatud nii 2 hooaega Sanctuary't, mitu osa Supernaturali, Merlinit ja Vampire's Diaries'i.

Friday, October 28, 2011

Tegemised ja ühistegemised

Panen siia kirja, et ei peaks jälle taga otsima :)

Soktoober, lõpp 31 okt. Hea nali on selles, et mina kui suvi otsa sokikuduja pingutan nüüd, et saaks ikka oktoobris ka paari valmis. Hea geenius olin, suutsin kogemata kombel sokilõnga maha müüa, suutes ära unustada, et üks sokk on tehtud ja teine teha. Nüüd pole võimalik teist teha. Ja üldse on lõngapõud.
Õnneks leidsin seenesukkadest ülejäänud pisikesed 3x villasest kerakesed ja püüan nüüd siiski esmaspäeva õhtuks sokipaari valmis saada :)

Suur ja soe kampsik, lõpp 15 november. 2 päevaga suutsin kududa enamuse seljatükist, nüüd on õlad kokku õmmeldud, üks käis varrastel ja teine ootamas, kraed pean veel nuputama, ja narmad peavad ka külge minema, aga on tõenäone, et jõuan, sest kohe kui sokipaariga lõpetan, läheb käis jälle tegemisele. "Sanctuary" vahtimine ja kampsunikudumine sobib hästi kokku. Kampsun...hell yeah, see on nii pikk, et seda võiks nimetada kleidiks...

Kurk sooja, lõpp 30 november. Õnneks piisavalt aega, et mohäärine ja peen Alize lõng Saalomoni sõlmtehnikas salliks heegeldada. Algus on tehtud, ruuduke heegeldatud. Tahaks pikka ja narmastega. Mõni kurgusoojendus lisandub ehk veel, sest ihkan sallkraed.

Jõulukuulidega on algust tehtud, ilmselt tuleb neid veelgi :)


Ja isiklik tõdemus - vaatamata sellele, et ma õppisin selgeks magic loop tehnikas sokikudumise, ei ole see siiski "see". Nii et jään oma "neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli" juurde ikkagi.

Aga ohniuks, kui ilus raamat tuli välja - "Haapsalu rätid". Kust võtaks vaene ajutiselt töötu inime selle raha, ah... :( Aga nii tahaks. Imeline jääsinine lõng ja vardadki ootavad...

Sunday, October 23, 2011

Jõulukuul, chart ja muster



Peale kampsunikudumise kuulus tänasesse päeva veel see, et ma võtsin kätte ja joonistasin tühja "chart'i" (kuidasiganes seda ruudustikku eesti keeles nimetatakse, ma tõesti ei tea), mida nüüd saaks vabalt välja printida ja erisuguste mustritega täiendada.

NB! See "chart" ja muster on tehtud ja sobivad Judy õpetuse järgi tehtud kootud pallikestele.

Lisaks nikerdasin prooviks ka ühe mustri. Proovinud veel pole.
Charti-tegemise pallike sai endale aga ristpistes ja miskis oma väljamõeldud pistes mustrid külge. Modelliks otseloomulikult herr Joosep Mjäuhkam Praesaba.

Saturday, October 22, 2011

Elu esimene lilltikand-käkk




Mitte et ma teaks, mis lill see on. Võtsin ühe Leida Kirstu lillekese inspiratsiooniks ette, aga edasi läks kõik sujuvalt vasakule. Esteks ei tahtnud sinine markeerimispliiats absoluutselt minu valge kolmekordsest villasest kootud pallikese peale joonistada, teiseks kaklesin ma taaskord varspistega nii mis kole - kuni joon sirgelt jookseb, saan veel patuga pooleks hakkama, aga kuidas selle asjaga kurve võetakse, ah? Ning Muhust ostetud lõng oli selle asja jaoks vist liiga peenike, minu ühekordseks harutatud omavärvit lõng kippus katkema ning kahekordse peene lõngana oli ta kõige kiuste liiga paks.

Tulemus: mitte just KÕIGE hullem käkk, but still..

Vähemasti oskan ma nüüd kuulikesi kududa, ja see pallike saab endale austusväärse ameti nõelapadjana.

Kootud pallike

Kõiges on süüdi Isetegijad. Sattusin TK Jõulukuulid otsa, ja hakkasin huvi tundma, et kuidas neid elukaid õite kootakse. Ning leidsin ühe väga toreda naise 2 väga asjalikku videot.



ja II osa



Võtsin kätte ja panin ka eesti keeles juhendi kirja - see on siis nüüd nõnda, nagu Judy palli koob ja õpetab :)


loo 6 silma, jaga kolmele vardale, pane marker ringi algusesse
1.ring - igasse silma 2 silma (eest ja tagant)
2.ring - koo
3.ring - igasse teise silma 2 uut
4.ring - koo
5.ring - koo 2 silma, kolmandast kasvata 2, jätka samas vaimus
6.ring - koo. (igal vardal peaks olema nüüdseks 8 silma)
7.ring- koo 3 silma, neljandast kasvata 2, jätka samas vaimus
8.ring -koo
9.ring - koo 4 silma, viiendast kasvata 2, jätka samas vaimus
10.ring- koo (12s vardal)
11.ring - koo 8, 9ndast kasvata 2, jätka samas vaimus, kolmandal vardal 1s üle, vahet pole(see kaob kahandusel varsti ära)
12.ring - koo
13.ring - koo
14.ring - koo

(suurema palli jaoks jätka stiilis 11 ring)

keskkoht

15.ring-koo 8, kaks kokku jne
16.koo
17.koo 4, 2 kokku,jne
18.koo
19.ring - koo 3, 2 kokku jne
20 - koo
21 - koo 2, 2kokku, jne
22 - koo

täidis sisse!

23.koo 1,2 kokku jne
24 - koo
25.2 kokku, 2kokku jne

lõika lõng ära, jäta miski sabake, tõmba nõelaga läbi silmuste, kroogi kokku, peida ots ära või heegelda pisike ketike riputamiseks ja kinnita ning peida siis ots ära.


Minu proovipallike sai selline -



Mõtlen, et jõulukingituseks läheksid mõned edevamad loosi küll. Mõtisklen, et kui lambavillasega pallike kududa ja siis sinna arhailist tikandit peale teha... ;)

Saturday, October 15, 2011

Müstiline mirt



Täna värvisin vanaemalt saadud kotitäie mirdiga lõnga. Leem ise värvus rohekaspruuniks, lõng, nagu ma miskipärast ka eeldasin, läks kollaseks, ja tegi seda imekiirelt, praktiliselt kohe peale lõnga sissekastmist, ning toon tuli niivõrd intensiivne, et võimaldas veel ka satsi nr II teha (viimasesse lisasin tibake vaskvitrioli ja kaks lusikatäit kurkumit- timmisin sügavkuldset tooni ja saingi.)

Seega, julgen soojalt mirti kui mõnusat tugevat värvitaime soovitada.

Püüan lähipäevil mirdi ka pildile püüda, seniks aga leidsin täpselt ühe sobiva pildi. (Tänud fotograafile, ja ma tunnistan, et kasutan tema fotot ainult harival eesmärgil.)

Botaanika suhtes ei ole ma raudpoltkindel, kas selle liigi, mida vanaema mirdiks kutsub, tegelik nimi ka mirt (elik mürt) on, aga esineb ta igastahes paraja põõsana, ning mina olen õite värvina näinud valget, roosalillat ja sinakaslillat. Ühel sordil meenutab õis ka ohaka õit, seda nii kuju kui värvi poolest.


Friday, October 14, 2011

Kapsasupp

Pildil: Kapsasupi järgmisel lõunal väljavõetud tulem - õrn ja hele pitsiline roosa.

..ehk elu esimene katsetus punase kapsaga.
Põhiline täheldus on vähemasti minu nina jaoks vänge ja kole kapsakeeduhais. No läheb imalaks kätte, no läheb. Pealegi, keetsin teda alul kokku pea 1.5 tundi ja lõngaga veel vähemalt kolmveerand. Nüüd istub ja jahtub, lõng sees.

Rita'ga oli meil sürr arutelu punase kapsa teemadel. Rita: "Punane kapsas loodusliku indikaatorina on mulle alati huvi pakkunud." Ehk maakeeli, et punase kapsa värv sõltub happelisusest.

Ja et esialgu oli vesi lihtsalt lillakas, selline sinililla, siis kallasin sinna natuke äädikat hulka - võttis hoopis roosama tooni.

Nüüd ootan põnevusega, et mis sealt välja tuleb ja peale loputust alles jääb. (Mul on paranoia kunagisest peediga värvimisest saati - minu peet pesi end välja ja alles ei jäänud midagi.)
Ma ei oleks vb sellist katsetust ette võtnud, aga no see kapsas oli nii tumelilla näss Konsumis, et ma lihtsalt pidin ta koju tassima ja proovi tegema.

Homme tahaks ka mirdiga proovi teha, mul on teda paras hulk, kingitusena vanaema Vaikelt. Ja et ma olen peaaegu kogu kurkumikollase laiali jaganud, siis tuleks seda juurde värvida.

PS. Rikkusin ema ära - kui ta kurtis, et tema jalad sokkides külmetavad (tal on küll tublilt oma kootud, aga siiski umbes 30-40% villaga sokid), käskisin tal villased sokid kududa, ja et tal lõbusam oleks ja et ta vastu ei puikleks, ostsin talle punasekirju Raasiku Artistic'u. (Nüüd tuleb veel emale pähe määrida nr 2 vardad - väiksematega ta vaevalt nõusse jääb, aga 2.5 või 3, millega ta seni kudunud on, jääb kahekordsele peenele villasele väga jämedaks - isiklik kogemus.)

Thursday, October 13, 2011

Seenesegu värvipajas

Eile tegin sügavkülma tühjaks - sinna oli igatsorti vöödikuid kogunenud (no neid vöödikuid, mis on natuke tuvastamatud, et mis vöödikud nad täpselt on), lisaks veel 2 karpi miskeid seeni, mille liigitus mul endiselt 3 võimaliku variandi vahele jäi, siis peotäis ühtesid lillasid, näpuotsaga pisikesi lillasid ning potskutäis rõngasvöödikute jalgu. Keetsin läbi ja jätsin tänaseks.

Nüüd just kuumutan üles koos kahe ca 30 g vihikese maarjatatud valge lõngaga.

Kapis ootab ka eriti tumedat karva lilla peakapsas, ja kurkumiga tahaks ka värvida. Eks näis, kas jõuab, sest eelpeitsitud lõng on otsas ja teist tuleb alles kerima ja vihtima hakata, ning teise poti puudumisel ei saa ka enne peitsida kui seenepada on maha jahtunud... Aga positiivsest küljest - kui jõuaks täna vähemalt peitsitud, saaks laupäeval värvida. :) Teraapiline tegevus.

15.24 - seenesegu oli pussu värvi, mõtlesin kolm hetke, lisasin natuke vaskvitrioli, mõtlesin veel 2 hetke ja lisasin 2 lusikatäit kurkumit. Nüüd mõtlen ta ca 10 min podisema jätta ja siis maha jahutada.

Nii, nüüd võtsin ühe vihi välja ja loputasin puhtaks. Värv jäi säärane kollakasroheline, mõnusa pruunaka alatooniga. Ei saa väita, et see seenesegu üldse tooni ei andnud - helebeež ikkagi oli, ja see toon ka tunda jäi. Väga sügisene igastahes.

Teise vihi jätsin potti istuma, selle mõtlen välja võtta siis, kui lõngad peitsima panen. Näis siis, kas on värvierinevust.


Kerisin just lõnga ja leidsin, et ma kohutavalt armastan Raasiku lambakirjut lõnga, kus sees igatsugu villa alates valgest kuni lambamustani välja, vahel pruuni, halli jne. Miskit, mida sokisse-kindasse loodusvärvide kõrvale kududa. :)

PS. Päikese käes ja kuivana on lõng tublisti rohelisem, aga kuldne toon on tal endiselt man.

Wednesday, October 12, 2011

Segadus...


Pildil: päevalilleõitega värvitud lõng, peits: maarjas, järelpeits: vaskvitriol

Eelmine nädal läks LARPiks ettevalmistuste ja sinna vahele pikkade tööpäevadega, siis sinna otsa väga väsitav mäng ja nädala alguses veel tööd. Kuhugi kõige selle vahele sai lõngu värvitud tibake, aga üldiselt valitseb lõngades, käsitöös ja üldse minu ajus ja toas üks suuremat sorti segadus.

Natukene sai täna siiski korda loodud, ja ma pean ütlema, et paberteip on üks ütlemata väärt abiline mu taimede-seentega värvitud lõngade puhul - riba ümber tõmmata ja selle peale kirjutada vajalik inff. Nüüd ootan mõnda päikselist päeva, et mõni uus lõng ka pildile pääseks. Igastahes päevalillega värvisin vasepeitsi abiga väga kenat rohelist (päevalill ise andis tublit helekollast, aga kollaseid mul juba lihtsalt oli, küllalt ja rohkemgi veel).

Tintsiku ja Mairega koos ettevõetud Palupõhja-järgsest metsaretkest said ka rõngasvöödikud patta, ja sealt tuli halli lõnga peale ilusat pruuni ning valge lõnga peale roosakas-oranžikaspruuni.

Ja minu verkja vöödiku II veest tuli välja toon, mille ema ristis õunavahukreemiks.

Üks seenemustriga ruuduline sokk sai vahepeal valmis, nüüd vaja teine teha. Esimene kord 1.5 ringvarrastega magic loop'i kududa. Muu oli OK, aga topeltlõngaga kanna tegemine oli pornograafia kuubis. Sokk sai lühike, teise soki peal ja sussina kandmiseks. Seenemustriga pahkluul.

Mul on nüüd roosipuust vardad, aga proovinud veel pole. Eelmisel paaril suutsin poole ringiga ühe varda pooleks murda, eks nüüd näis, kas oli varda või minu viga...

Üks pitsisokk ootab ka lõpetamist - imelik, hetkel tundub 2.5 varras õudselt jäme... aga nendega ma ometi kudusin...

Ja kampsunit on tarvis kududa - seljatükk ja käised ootavad... Muidu küll novembriks valmis ei saa.

Kõlavöö istub poolikuna laua peal, teine sama poolikuna riiulis. Ja kuskil on üksik labakinnas, ning üksik puuvillane sõrmedeta kinnas...

Olustverest alanud masendus pole sugugi taandunud, ja see, et ma ilma tõttu hiljemalt uueks nädalaks töötu ja rahatu olen, ei tõsta ka sugugi tuju. Käsitööd mina aga müüa ilmselgelt ei oska, ja sellega ära ei ela.

Sunday, October 2, 2011

Rõngasvöödiline väsimus


Pildil: rõngasvöödikud halliträpsulisele lõngale värvituna

Pildil: rõngasvöödikud valgele lõngale värvituna.

2,140 - 542 (pang) = 1,598 kilo rõngasvöödikuid (ainult kübarad)
Katsetuseks paneks potti 2x50g eelmaarjatatud lõnga. (1 hallikas, teine valge viht). Ilmselt annab vedelikku ka järgmisesse päeva hoida ja siis samasse leende veel mõne vihikese susata.
"Miski ebavahelik" (lillakas seen), nagu üks vahva mükoloog seda liigitas, läheb sügavkülma, täna mina temaga tegeleda ei jõua. 3 päeva sai Palupõhjal mütatud, varavalgest hilisõhtuni. Väga, väga väss, ja homme tööle.

Lõngal on veel pool tunnikest maarjases jäänud.
Rõngasvöödikute jalad kaalusin ära, 250 g. Pistsin sügavkülma. Seal istub veel paar eksperimenti ja ootab, mil mul on aega nendega tegeleda.

Pikem jutt kunagi hiljem, aga igastahes - Palupõhjal oli väga, väga lahe ja informatiivne olemine. Ja väljas magamine rokib!