Lõpuks ometi sain valmis oma komplekti sõrmedeta pika-pika randmega kinnastest ja tõesti põlveni välja ulatuvatest villastest põlvikutest. Lõngaks Raasiku "Artistic". Lõnga kohta ütlen peale nii 200 g läbikudumist, et jah, värviüleminek võiks tiba sagedasem olla, kui vähegi väiksemat asja kududa (isegi kui selleks asjaks on pikk-pikk kinnas), siis tuleb üks kinnu üht ja teine teist värvi. Seega selline kampsuni-suurräti teema pigem. Aga kokku ja komplektina töötab. Mis lõnga kvaliteeti puutub, siis ma natuke urisen - jämedus on küllaltki ebaühtlane - hallis osas oli mõnusalt paks, samas kui pruun-helepruun olid tublisti peenemad. Sellest ka mõningane ebaühtlus sokkides-kinnastes.
Aga viltisin ja dekoreerisin. Üks kinnas oli juba ammu valmis, ootas kaaslast. Kaaslase tegin nimelt tagasihoidlikuma - eputagu siis tema pigem oma värviga. Aga õiekeste ja lehtede heegeldamine mulle meeldib. (Sinna sai kasutatud ka endavärvitud lõngu, need sobisid antud Artistic'uga hästi kokku.)
Põlvikuid katsetasin, ja ehkki ma varbast peale hakates sain hästi kasvatamist mõõta, siis selleks, et üle sääremarja muskli läheks, tuli lõpetus siiski lõdvem teha. Ja kippus alla vajuma väheke, sunnik. Egas miskit, võtsin ja heegeldasin paelad ja ajasin ülaäärde sisse. Nüüd saab neid ilusti kokku krookida, nii et paremini jalas püsivad.
Ise aga veedan kodust päeva, ning pesupesemise jms vahelt vaatan Stargate'i I hooaega (oh Jack, oh nostalgia) ning koon triibulist vöödilist (vöödikulist) seenesokki. Oleks keegi mulle veel aasta-paar tagasi väitnud, et taimedega (nojah, SEENTEGA antud juhul) saab nii kirkaid toone - kollaseid, roosasid jne, ma oleks väitja potilaadale saatnud.
Lisaks muudkui lappan ja lappan Kuduva Koeraomaniku kindateemalisi blogiposte - ilmselgelt hakkab talv tulema, sest minu kinda-sokihullus süveneb. Kui ma nüüd suudan sinna vahele ka veel kampsunit edasi kududa, siis on eriti tore, eksole. Ja ee... nendest kahest poolikust kõlavööst me ei räägi...
No comments:
Post a Comment