Anneluha värvipada, II osa

Kell on 22.37 ja seis on selline, et lõngad istuvad peitsiga pajas, kõik muud tündrid on läbi keedetud ja praeguseks ka maha jahtunud ning mina vaagin murelite ja ploomijogurti vahele, et kas ma olen nii hull, et öösel lõnga värvima hakata, (kella 2ni, vähemasti), või kannatan homseni ära. (Nagu selgus, on homme siiski vaba päev, ja pühapäeval ka. Tööle esmaspäeval alles! Wootwoot.)

Igastahes tabasin end mõttelt, et miks mulle kunagi varem ei tulnud pähe pasmapaelu kerilaua peal külge siduda - nii on ju palju-palju parem. Aga jah, niddy-noddy tuleb küll soetada, esmajärjekorras.

Lisaks - valge lõng on nüüd ametlikult otsas. Ja maarjajää hakkab ka lõppema. Peaaegu pool kilo lõnga läks see-eest peitsimisele. Kõik mu viimased varud.

Otsus: värvin homme. Värvimist peab ikka nautida saama, ja praegu olen ma selleks juba liiga väss. Tulebki tugevam tõmmis, kui üle öö seista saab. Peitsitud lõnga tuleb see ka ainult kasuks, või vähemasti arvab Jenny nii omade rohkete kogemuste põhjal.