Lõngaks 6/2 Jõgeva valge maavillane. (Sain 2 viimast.) Vihtide suurus ca 35-50 g.
1. sibulakoored 7 min
2. sibulakoored 30 min
3. punane marjatee + peotäis mustsõstraid 1 h
5. punane marjatee + must tee + peotäis mustsõstraid 2 h
4. karri 13 min Mälestused esimesest korrast:
Maarjajääd polnud, oli sool (vette) ja äädikas (loputusvette).
Kõik sai tegelikult alguse sellest, et tahtsin kõlavöö jaoks erinevaid looduslikke värvitoone, aga neid ep olnud villavahetuspunktis, oli aga 2 vihti Jõgeva villavabrikust jäänud lõnga, nii et tõin hoopis need koju ja sündis plaan, et vot, nüüd võtan viimaks kätte ja värvin ise. Materjale olen nii aastakese lugenud, isegi mitu raamatut soetanud, aga suvel jäi kuidagi asi soiku. (Urr, hetkel olen küll enda peale tige, et ei kogunud taimi...Naati ja naistepuna ja kanarbiku jms oleks küll nendelt vähestelt retkedelt saanud, kus ma käisin.)
Igastahes said vihid tehtud - säärased 35-50 g, pole veel enda jaoks leiutanud, et kuidas kerilaual aru saada, kui palju seda lõnga seal on - noh, tunde järgi tulevad umbes säärases kaalus, igastahes. Ja parajalt suured kerad kah, sain kõladesse põhilõngaks panna ja jäi isegi tibake üle ühte sihukest vihikest. Kaklesin kerilaudadega - ühed on väga head, teised miskid kipakad metallist (mõlemad sügavast nõukaajast, Stu omad muidugi, sest tal on kõike. Peaaegu.) Nüüdseks olen välja töötanud, et suur viht tuleb panna heade laudade peale ja väike viht kerida kipakate ümber.
Noh, siis pesin ja loputasin teisi soodalisandiga vees, sai puhtam ja pehmem kah. Puserdasin kah, nagu Kihnu Virve kirjutab, et oleks hää teha.
Ja loosi läks suht see, mis kapis oli või hetkel poest näppu sattus. Kapiotsas olid suvel miski hetk kogutud nutsakas sibulakoori kah. Need läksid esimesena patta. Esimese katse - 4 min, värvisin pärast teega üle. Teist vihti hoidsin tibake kauem, sai sihuke helekollakasbeež - 7 min. Poole tunniga sain kuldbeežikaspruuni. Käisid äädikaveest ja muust veest läbi, pesin teisi õrnalt ka villašampooniga. Lidusin nagu hull köögi ja vannitoa vahet, hoidsin aknaid lahti, sest kogu see keetmisehais tahtis hinge matta. Ja avastasin muuseas, et vana pitskardin töötab marli asemel väga hästi. Ei sulanudki üles, nagu Stu arvas. :p
Teisena läks siis loosi minu mingi imeliku punase marjatee tõmmis, kuhu lajatasin sisse ka nutsakasse seotud mustsõstraid. Tunnike seda podinat andis säärase lillakasbeeži ilusa tooni.
Teine viht jäi potti edasi, ja sai endale hulka veel musta tee tõmmise, mida ma ei viitsinud enam eraldi teha, eriti kuna lõnga ka rohkem ei jagunud - üks pidi karri jaoks kaa jääma. Peale 2 tundi ja minu jaoks järjest vängemat haisu tekkis igastahes viht, mis oli lillaka varjundiga pruuni tooni ja igati nuffik.
No ja viimati läks potti karri ning minu pähe tekkis peavalu. 13 min pärast tuli sealt välja väga ilus sügavkollane toon. Loputada tuli seda kõige hoolikamalt, aga kollaseks jäi tema ka peale pesu.
Järgmisel päeval olid nemad kuivanud, siis kerisin keradesse ja õhtul panin osad neist juba kõladesse. Tuleb selline tagasihoidlik Skandinaavia mustriga vööke.
No comments:
Post a Comment